Kaubaveo hind on kauba ühest punktist teise transportimise eest võetav tasu. Kuigi esmapilgul tundub see kõik suhteliselt lihtne, ei pruugi see nii olla. Alustades kasvõi sellest, et on olemas eri tüüpi kaubavedusid ning iga transpordiliigi (mere-, auto-, lennuki - ja raudteetranspordi) hinnad arvutatakse erinevalt. See on seotud erinevate lisateenustega, mida iga transpordi- ja kaubaliik hõlmab. See võib olla ümberlaadimine, tollimaakler, kraana rent, erinõuded kaubale ja selle kohaletoimetamisele.

Hinnaerinevused on kõige sagedamini seotud veose liigiga, st kas välja saadetakse täis- või kombineeritud veos.

Täisveos on enamasti ühe kliendi kauba jaoks reserveeritud konteiner või lastiruum. Kombineeritud veos aga on lastiruum, mis täidetakse erinevate klientide kaubaga, kusjuures kulud jaotatakse vastavalt hõivatud ruumile. See kaubaveo liik valitakse siis, kui kaup ei võta palju ruumi.

Kauba mereveo tasu mõjutavad peamiselt veoettevõtja hinnamäär ja sadamate kulud, mis kauba käitlemisel (laos hoidmine, peale- ja mahalaadimine) tekivad.

Kauba mereveo hind kujuneb mitte ainult läbitavast kaugusest, vaid ka erinevatest lisakuludest, mis võivad iga riigi ja sadama puhul erineda. Näiteks kohaletoimetamine riigisiseselt, st kauba kohaletoimetamine sadama lattu või otse sadamasse. Kauba käitlemine sadama terminalis, st konteinerite pealelaadimine, mahalaadimine kraana või tõstukiga. Eraldi teenustepakett on kaubaveo saatmise dokumentide (päritolusertifikaadid, saatelehtede töötlemine, tollideklaratsioonid) koostamine. Lisaks tuleks arvesse võtta selliseid kuluartikleid nagu eraldi summa turvateenuse eest, kütusekulu tegur, mis on seotud kütusehindade kõikumistega, lisatasu ohtlike kaupade käitlemise eest, kauba jälgimisteenused jms. Sageli on pakkumises esitatud üks summa, mis sisaldab juba kõiki lisakulusid.

Autoga tehtava kaubaveo hinnaarvestus on lihtsam ja tasu koosneb peamiselt lasti suurusest ja kaalust. Kauba kaal määrab kindlaks, millist tüüpi kaubahaagis on transportimiseks kõige sobivam, olgu see siis madal haagis, mis võimaldab metsatehnikat vedada või piisab lihtsast tendiga kaetud haagisest. Teiseks sõltub kaubaveo hind veose liigist – teatud tingimused nõuavad eritingimusi, nt teatud temperatuuri või turvavarustust. Kolmandaks tuleb arvestada kauba asukohta ja kohaletoimetamise kohta. Veohind sõltub mitte ainult läbitud kilomeetrite arvust, vaid ka asukohast. Mida kaugemal on sihtkoht populaarsete linnade keskustest, seda suurem on veohind. See on seotud asjaoluga, et autojuhid planeerivad oma marsruute nii, et kaubaruum oleks alati täidetud. Tühja autoga sõitmine tekitab lisakulusid.

Ka autoga tehtava kaubaveo puhul on täis- või kombineeritud veos levinud jaotus. Kombineeritud veose korral arvutatakse välja pealelaadimise meetrid. Üks laadimismeeter võrdub kogu lastiruumi pikkuse ühe meetriga. Need arvutatakse välja järgmise valemi järgi: (veose pikkus x veose laius) / veoauto laius, mis on tavaliselt 2,40 m.

Lennukiga tehtava kaubaveo tasu oleneb enamasti veose kaalust ja kogusest. Lisaks tavakaalule mõõdetakse ka kaubamahu kaalu ((pikkus x laius x kõrgus)/6000 kuupsentimeetrit kilogrammi kohta) ja hinna arvutamisel võetakse aluseks kõige raskem mõõde, kas kaal või mahumass. Näiteks saadetakse 250 kg veos, mille suurus on 120x80x120 cm. Valemi järgi on see 1 152 000 kuupsentimeetrit, mis jagatakse 6000-ga, saades tulemuseks 192 kg. Sel juhul arvutatakse veose hind vastavalt selle kaalule 250 kg. Vastav kaal korrutatakse veoettevõtja hinnamääraga. Hinnamäär muutub koos kaaluga, st mida suurem on veose kaal, seda väiksem on transpordi hind kilogrammi kohta.

Lisaks sisaldab hind sageli tollimaaklerite kulusid, kindlustust, nagu mereveo puhul – kütusekulu tegur, lennufirma terminalitasu (selle võib jagada kaheks), veose käitlustasu lähte- ja sihtlennujaamas, garantiitasu, tollimaksud ja -lõivud. Lisaks nimetatud kuludele võidakse mõnel juhul kohaldada ladustamistasusid või veose erikontrolli.

Raudtee kaubaveo hinnapoliitika puhul on kaubaveo liigil oluline tähtsus. Igale veoliigile määratakse oma tariifikood, olgu see siis kas kivisüsi, vedelikud või puitmaterjalid. Vagunite rent moodustab lisatasu. Need võivad olla nii raudtee- kui ka eraettevõtetele kuuluvad vagunid. Seega on igal veose koodil ja vagunitüübil oma tariif, mis on riigiti erinev. Lõpliku tasu väljaarvutamiseks korrutatakse need tariifid (veose kood ja vaguni tüüp) planeeritud tee pikkusega, nagu vastavas riigis on nõutud. Loomulikult võetakse arvesse ka veose kaalu. Raudtee kaubaveo hindade suurimad kõikumised on seotud vagunite kättesaadavusega, sest mida nõutumad on vagunid, seda suurem on nende hind.

Valdkonna kontekstis toimuvad kaubaveo hinnamuutused regulaarselt, suur hindade kõikumine on sellele omane. Hinda mõjutavad erinevad tegurid, näiteks hooajalisus. Pühadeperioodil üritavad autoga tehtava kaubaveo autojuhid oma aega võimalikult palju planeerida nii, et nad ikka kodumaale tagasi jõuaks ja puhkuse saaks veeta koos perega. Ka neli kuud enne jõule on väga kiire aeg, kui kauplustesse veetakse lisasortimenti. Esinevad ka majanduslikud tegurid, nt kütusehindade kõikumine, nõudluse ja pakkumise muudatused. Geopoliitiline olukord ja piirangud, näiteks erinevad täiendavad turvameetmed pandeemia leviku piiramiseks, Brexit jne. Lisaks esinevad veel erinevad olukorrad – konteinerite või veoettevõtete puudus teatud piirkondades, halb ilm jms.

Kui plaanitakse kaubavedu, tuleb hinna väljaselgitamiseks koostada veose teave ning mida üksikasjalikum see on, seda täpsem ja kiirem on hinnapakkumine.

Igasuguse kaubaveo puhul on oluline välja selgitada veose mõõtmed ja kaal. Lisaks peale- ja mahalaadimisaadressile on vaja välja selgitada, millal on veos transportimiseks valmis. Lisaks tuleb esitada kõik saatja ja saaja kontaktandmed.

Samuti selgitavad mänedžerid välja veose koostise, ega sellel ei ole ohtliku kauba staatust ja väärtust, et selgitada välja kindlustamise vajadus ja mõnel juhul ka Incoterms. Kui veose saadetisel on erinõudeid, siis see ongi just kõige sobivam etapp selle väljaselgitamiseks.