Autonoomne kaubavedu juba lähiajal?

Autonoomne kaubavedu juba lähiajal?

Mõeldes kaubaveo valdkonna vastukajale hiljuti kasutusele võetud mobiilsuspaketi kohta, mis kehtestab ranged nõuded juhtide töö- ja puhkeaja suhtele ning karmid karistused nende nõuete eiramise eest, pööravad kaubavedajad kogu maailmas üha enam oma pilgud autonoomsete sõidukite poole.

Teave selliste sõidukite väljatöötamise ja katsesõitude kohta tuleb mitmetest maailma riikidest: USA-st, Saksamaalt, Hollandist, Prantsusmaalt ja Venemaalt. Tõsi, virtuaalseid juhte peetakse hetkel õpipoisteks, kes sõidavad teedele instruktorite ehk inimeste saatel. Kuid mägede taga pole see aeg, mil nad saavad pärast erinevat tüüpi „eksamite“ sooritamist osaleda maanteeliikluses juba täieõiguslike liikmetena.

Odavam maksumus ja suurem turvalisus

Autonoomsete sõidukite eelised? Esiteks saab kasutada oma kaubavedajat 24 tundi ööpäevas ilma katkestusteta. Vajaliku puhkeaja tagamise nõue ei kehti virtuaalsetele juhtidele ja lähitulevikus tõenäoliselt seda ka ei seata. Seega avaneb transpordiettevõtjatel võimalus märkimisväärselt suurendada oma sõidukite kasutamise efektiivsust ja vähendada transpordikulusid. Teiseks saaksid virtuaalsed juhid parandada liiklusohutust teedel. Hinnanguliselt said näiteks USA-s erinevates liiklusõnnetustes raskelt kannatada 4,4 miljonit inimest. 25 protsenti nendest õnnetustest põhjustasid juhid, kes sõidu ajal lugesid või saatsid tekstsõnumeid. 10 tuhande õnnetuse puhul olid süüdlased joobes juhid, 6 tuhande puhul lihtsalt väsimus ja unisus. Kokku 18 tuhat kaotatud elu. Ütlematagi selge, et virtuaalsed juhid ei tarbi alkoholi, ei väsi ega kasuta sõidu ajal mobiiltelefoni. Lisaks suudavad nad reageerida palju kiiremini olukorra muutustele teel kui meie, inimesed.

Katsetamine on juba käimas

Saksamaa teedel hakkasid autonoomsete veoautode proovikolonnid sõitma juba eelmisel aastal. Sellises kolonnis on kaks üksteise järel sõitvat haagisega rekat. Esimest juhib inimene, teist robot. Tänu sellele, et digitaalne „autojuht“ suudab olukorra muutustele palju kiiremini reageerida, on esimese ja teise reka vahemaa tavaliselt vajaliku 40 meetri asemel vaid 15 meetrit. Teave autonoomsete veoautode katsetamiste kohta tuleb ka Hollandist, kus nende vajadustele kohandatakse ka liikluse korraldust - kui autonoomne sõiduk läheneb ristmikule, vahetab see signaale liikluskorraldussüsteemiga, mis auto jõudmisel ristmikule lülitab sisse rohelise tule. USA idufirma TuSimple on teatanud ambitsioonikatest plaanidest autonoomsete veokite kasutamisel. See kaubaveoettevõte plaanib juba sel aastal oma autonoomsete sõidukite parki suurendada 50 autoni. Pikim marsruut on umbes 1000 miili Phoenixi ja Dallase vahel. Tõsi küll, vähemalt esialgu on koos virtuaalse „õpipoisiga“ kabiinis ka inimesed, kes võtavad auto juhtimise üle, kui midagi valesti läheb. „Me soovime õpetada virtuaalsele juhile orienteerumist liikluses ja oskust võtta vastu õigeid otsuseid,“ ütleb TuSimple`i juht Cheng Lee. Ta väidab, et ettevõtte tuleviku eesmärk on kasutada ainult virtuaalseid juhte ilma inimese juuresolekuta.

Idanaabrid on juba asunud tegutsema

Läti idanaabrid Venemaa ja Valgevene on samuti sõlminud koostöölepingu autotootjate, nagu Venemaa KAMAZ ja Valgevene BELAZ, ning tehnoloogiaarendusettevõtete ja teadusinstituutide vahel. Selle koostöö eesmärk on luua autonoomne sõiduk, mida juhib virtuaalne juht. Selliste sõidukite kasutamise vastu on huvi üles näidanud Venemaa mäetööstuse esindajad. Autonoomsed sõidukid saaksid tagada maavaradega koormate ööpäevaringse voo, vähendades samal ajal õnnetuste ohtu.

Related Articles

Kontakt

Väike-Kuke 21b-18, Pärnu 80018, Eesti

+372 5556 7057

E-post: steven@ursusforwarding.ee

Jälgi meid