Eesti tööstussektor on languses

Eesti tööstussektor on juba pikka aega languses. Suurimat langust on märgata just rasketööstuses, näiteks metalli- ja puidutööstuses, masinaehituses, moodulmajade ehituses ja mujal.

Võrreldes 2022. aasta aprilli 2023. aasta aprilliga on tootmismaht vähenenud veidi üle 15%. On loogiline, et ka teised tootmisettevõtted ja väikeettevõtjad on madalseisus – paljud väikeettevõtted on sel aastal juba pankrotistunud. Tööstusliit on samuti märkinud, et Eesti kaubad on kallinenud ja kaotanud konkurentsivõime erinevates välisriikides. Kas see võib mõjutada ka maanteekaubaveo- ja logistikateenuseid? 

Eesti müüb ja ekspordib umbes kaks kolmandikku oma toodangust teistesse riikidesse, seega mõjutab majanduslangus otseselt enamikku ettevõtteid. Probleemid on ka töökohtadega. On ettevõtteid, mis olid ja on sunnitud lõpetama töösuhteid oma töötajatega pelgalt ostujõu ja ekspordimahu vähenemise tõttu. Suur osa puidutööstusettevõtetest asub Lõuna-Eestis, kuhu on koondunud enamik tootmisettevõtteid ja kus muud liiki tööd on raske leida. 

Eelmise aasta aprillist kuni 2023. aasta aprillini vähenes import Eestisse 18%, mis on reaalhindades hinnanguliselt 1,8 miljardit eurot. Samuti vähenes Eesti eksport umbes 4%, mis on võrdne umbes 1,5 miljardi euroga. Väliskaubandust mõjutab kõige rohkem mineraaltoodete ja puitmaterjali ning nendest valmistatud toodete müügi vähenemine. 

Eesti tööstustoodangu maht on kahanenud juba 11 kuud järjest, kuid aprilli langus on seni suurim. Eesti tööstustoodangu mahu langus on Euroopa suurim. Statistikaameti andmetel on Eesti taas 2018. aasta tasemel. Tootmisprotsesside ülalpidamine Eestis on muutunud kallimaks, mis tähendab toote lõpphinna tõusu ja konkurentsivõime vähenemist. Nõudlus puittoodete järele on oluliselt vähenenud. 

Aprillis olid Eesti peamised ekspordiartiklid elektriseadmed, põllumajandustooted ja toiduained ning puit ja puittooted. Ühed suurimad ekspordipartnerid olid Soome, Läti ja Rootsi. Kõige rohkem on vähenenud mineraaltoodete eksport, mis on hinnanguliselt umbes 53 miljonit eurot aastas, ning puidu ja puittoodete eksport on hinnanguliselt vähenenud 38 miljoni euro võrra. Kõige rohkem on eksport vähenenud USAsse, Guatemalasse ja Rootsi.

Peamised Eestisse imporditud kaubad olid elektri- ja transpordiseadmed, põllumajandustooted ja toiduained. Kõige rohkem vähenes mineraaltoodete import – 232 miljoni euro võrra. Mitteväärismetallide ja nendest valmistatud toodete import vähenes 58 miljoni euro võrra ning puidu ja puittoodete import vähenes 50 miljoni euro võrra. Selle aasta aprillis imporditi kõige rohkem kaupu Soomest, Saksamaalt, Lätist ja Leedust.

Kas ja kuidas see mõjutab maanteekaubavedu? Konkreetseid teateid või väiteid ei ole, kuid praktika on tõestanud järgnevat. Arvestades tootmismahu vähenemist, on loogiline, et sellega kaasnevad ka väiksemad veomahud. Väga lihtne: mida vähem on transporti vajavat kaupa, seda rohkem on vedaja sunnitud hinda alandama, samas kui veetavat kaupa on rohkem, muutuvad vedajad valivamaks ja valivad marsruute, mille puhul saavad nad rohkem teenida.

Eestis on juba pikka aega majanduslangus, kuid eksperdid ütlevad, et liigseks paanikaks pole põhjust, kuna arvavad, et aasta teisel poolel olukord paraneb. Eesti tööstussektori languse üheks põhjuseks oli Venemaa sissetung Ukrainasse, mille tõttu tuli üle vaadata ja peatada tooraine import. Loodame Eesti tootmissektori kiirele taastumisele, et saaksime võimalikult kiiresti taastada ülemaailmse konkurentsivõime.