Euroopa tähtsaimad sadamad
Igal aastal veetakse meretranspordi abil umbes 11 miljardit tonni kaupa. See on rohkem kui üks tonn iga Maa elaniku kohta. See tõestab, et meretransport on üks import- ja eksportvedude esmaseid valikuid.
Kogu maailmas ehitatakse ja hallatakse sadamaid, mis suudavad vastu võtta võimalikult suuri kaubalaevu. Kuigi elame 21. sajandil, pole midagi väga muutunud. Nagu muistsel ajal, kui tsivilisatsioonid kogunesid sadamalinnade ümbrusesse, kuna seal sai erinevaid häid asju omandada ja vahetada, on nii ka praegu suurte sadamalinnade ümbruses kasulik ehitada ladusid ja toota kaupa.
Sadamate mahutavust määratakse samamoodi nagu konteinerlaevade mahutavust, mida mõõdetakse 20 jala ekvivalentühikutes TEU (twenty foot equivalent unit).
Euroopa suurimad sadamad on ka oluliseimate sadamate staatuses. Mida suurem on kaubaringlus, seda kasulikum on sadam. Loomulikult sõltub kõik ka erinevate piirkondade nõudlusest. Viimastel aastatel on üha enam ja sagedamini vaja kaupu tarnida kaugetesse ja väiksematesse piirkondadesse.
Euroopa sadamate loetelu alates suurimast:
Rotterdami sadam (Holland) – 14,8 miljonit TEUd
Rotterdami sadam oli maailma aktiivseim sadam kuni 21. sajandi alguseni. See on jätkuvalt Euroopa suurim sadam. Oma asukoha tõttu on see ka Euroopa Liidu välispiir. Rotterdami sadamale on otsene juurdepääs Põhjamerelt. Rotterdami sadamasse viivad kõik meretranspordi marsruudid. Viimase 20 aasta jooksul on Rotterdami sadam võtnud kasutusele uusi loendamatuid innovatsioone ja tunduvalt laienenud. Tagatakse juurdepääs hübriidlaevadele ja planeeritakse saavutada CO2-heitgaaside neutraalsus. Rotterdami sadama sügavaim punkt on 24 meetrit sügav, seega saab see vastu võtta väga suuri kaubalaevu. Seoses Brexitiga on sadama tähtsus vaid kasvanud.
Antverpeni sadam (Belgia) – 11,8 miljonit TEUd
Kõikidest Euroopa sadamatest asub Antverpeni sadam kõige sügavamal sisemaal. Selle geograafiline asukoht tagab eriti kiire ja odava juurdepääsu Euroopa sisemaale. Pidevalt laienev ja kasvav sadam on viimase 20 aasta jooksul kahekordistanud lastitud ja lossitud kauba koguseid enam kui 235 miljoni tonnini. Antverpeni sadamal on kõige paremini väljaehitatud ja kiiremini töötavad raudtee- ja maanteeühendused Euroopa sisemaaga. See saab vastu võtta laevu, mille mõõtmed on üle 10 000 TEU.
Hamburgi sadam (Saksamaa) – 9,25 miljonit TE-d
Hamburgi sadam on asutatud 1189. aastal. Selle kõrgtehnoloogilised võimalused võimaldavad peale konteinerite ümber laadida ka raskeid ja üldisi kaupu ning võtta vastu muid veetranspordivahendeid. Altenwerderi konteinerterminal on üks moodsamaid logistikaobjekte Euroopas. Kuigi see ei ole Euroopa suurim sadam, on see kindlasti tehnoloogiliselt kõige arenenum. Seal on väga peen ladude ja terminalide taristu. Hamburgi sadamast väljub üle 2000 rongiühenduse nädalas.
Pireuse sadam (Kreeka) – 5,65 miljonit TEUd
2009. aastal läks Pireuse sadam Hiina laevandusettevõtte (COSCO) omandisse ning sellest alates on see jõudsalt kasvanud. See asub Ateena kesklinnast vaid 10 kilomeetri kaugusel ja tagab mugava juurdepääsu Vahemere kirdeosale. Sadamal on ka ainulaadne geograafiline asukoht. See asub Euroopa, Aasia ja Aafrika ristteel. Selline strateegiliselt soodne asukoht tagab lihtsa ligipääsetavuse neisse kolme maailmajakku. See on selle nimekirja kõige kiiremini kasvav sadam. Pireuse sadam on ainus Vahemere idasadam, millel on ümberlaaditava kauba paigutamise taristu.
Valencia sadam (Hispaania) – 5,44 miljonit TEUd
Valencia sadam asub Ibeeria poolsaare idarannikul. Valencia sadama lähedal asuvad väiksemad sadamad Sagunto ja Gandia, mis moodustavad rannikul 350 kilomeetri pikkuse majandusvööndi. See ala loob üle 50% Hispaania SKPst. Valencia sadam tagab nii kauba- kui ka reisilaevade juurdepääsu. Sellel on hästi ühendatud taristu Lõuna-Euroopa ja Hispaania suurimate linnadega.
Algecirase sadam (Hispaania) – 5,12 miljonit TEUd
Algecirase sadam asub Andaluusia provintsis ning on kauba-, reisi- ja kalasadam. Kuna see asub laevateel, mis ühendab Aasiat, Ameerikat ja Aafrikat Euroopaga, on see käesoleva nimekirja üks kõige kiiremini kasvavaid sadamaid. Sellel sadamal on otsene juurdepääs Vahemerele, kuid väiksem juurdepääs sisemaale, mistõttu mängib olulist rolli raudteeühendus Madridiga.
Bremen-Bremerhaveni sadam (Saksamaa) – 4,87 miljonit TEUd
Bremen-Bremerhaveni sadam asub Weseri jõe suudmes ja on sellesse nimekirja pääsenud seetõttu, et tegemist on maailma kõige aktiivsema autoveosadamaga. Bremerhaveni sadam asub kaheksa omavahel ühendatud sadama rannikujoonel ning on peamine kõrge väärtusega kaupade ja masinate transpordi sadam. See võtab vastu nii kaubalaevu kui ka reisilaevu.
Ilma nende sadamateta oleks Euroopa import ja eksport mõeldamatu. Need mängivad suurt rolli maailma vedude üldkoguses. Mõned Euroopa sadamad moodustavad 12% globaalsest transpordist. Tänapäeva kiires tempos, kus pööratakse suurt tähelepanu ökoloogiale, sadamad arenevad ja laienevad pidevalt ning võimalik, et juba aasta pärast muutub Euroopa tähtsaimate sadamate nimekiri tundmatuseni.