Süsinikdioksiidiheide kogu maailmas

Et heitkoguseid võimaluste piires vähendada, on kõik tööstusvaldkonnad võtmas erinevaid meetmeid kahjulike heitkoguste piiramiseks.

Maanteetransport läheb üle elektrilistele autonoomsetele veoautodele.

Meretransport aga on endale sihiks seadnud, et 2040. aastaks muutub tööstusharu kliimaneutraalseks. Ajakirja Our World in Data andmete kohaselt toodab maailma elanikkond kokku igal aastal u 34 miljardit tonni süsinikdioksiidi (CO2). Kerkib täiesti loogiline küsimus – kuidas tekib nii palju kahjulikke heitmeid ja millises maailmajaos on see suurim probleem? 

Artiklis esitatud pilt kujutab Euroopa Komisjoni 2018. aasta andmete kohaselt kogu maailma süsinikdioksiidi heitkoguseid. Selline visualiseerimine võimaldab selgelt näha ja mõista, et praktiliselt ei ole maailmas ühtegi kohta, kus süsinikuheide poleks ajakohane probleem. Samuti on kaardil näha ka populaarseimad lennumarsruudid, laevaliinide teed ja suurte tootmisaladega kohad. Vaatame igat piirkonda lähemalt!

Hiina, India ja India ookean

Hiina ja India on maailma ühed enim asustatud kohad. Hiina on teatavasti ka üks maailma suurimaid tootjaid, seega ka paratamatult suurim CO2 heitmete tootja. Hiinas tekib umbes 27% maailma heitkogusest. Tootmissektor aga ei ole sugugi ainus süüdlane. Valmistooteid saab Euroopasse toimetada kolmel moel – mereteid pidi, lennukite või rongidega. Kaardil on ühetähenduslikult näha mere- ja lennutranspordi jäetud jäljed. Samuti on Malaka väina ja Suessi kanali vaheline India ookeani ala üks tihedama liiklusega piirkondi.

Ameerika Ühendriigid ja Kesk-Ameerika

Hiinaga sarnaselt on ka USA üks suurimaid süsinikdioksiidi heitkoguse tekitajaid. Ameerika Ühendriikides on suured asustatud keskused (näiteks Bostoni-Washingtoni koridor) kõige eredamalt valgustatud alad ning ka suurem osa neid ühendavatest kiirteedest. Kuna USAs on igat tüüpi kaubavedu väga intensiivne, moodustavad kiirteed, ookeanid ja õhuruum ühe suure heitepilve. Lõuna pool on selgelt näha, et heite suurem kontsentratsioon tekib Mehhiko ümber ja Panama kanali liiklusest. 

Lõuna-Ameerika

Lõuna-Ameerika enim asustatud piirkonnad on ka suurimad saasteallikad. Nendeks on nt São Paulo ja Rio Brasiilias ning Buenos Aires Argentinas. Kerkib küsimus, et kuidas tekib näiteks Amazonase metsades nii suur süsiniku jalajälg? See on enamasti seotud maanteede ja linnade ehitusega. Samuti on ookeanides esile tõstetud peamised laevateed, seda eriti Brasiilia idaosas.

Euroopa ja Põhja-Aafrika

Saksamaa üks suurimaid süsinikuheite tekitajaid Euroopas. 2021. aastal tootis Saksamaa ligi 644 miljonit tonni CO2. Teadaolevalt on Saksamaa üks suuremaid autotootjaid. Ka Itaaliat ja Ühendkuningriiki saab pidada kaubanduse ja tootmise suurriikideks. Kokkuvõttes on Euroopa heitkogused kaarti vaadates ebaselged. Põhja-Aafrika tegevussuunad on aga palju selgemad ja lihtsamad. Kaks kõige tavalisemat kohta on Niiluse jõgi ja Suessi kanal (mis on teadaolevalt üks peamistest laevateedest). Negatiivse pildi loovad aga ka Atlandi ookeani ja Vahemere mere- ja lennutranspordi tohutu suured marsruudid. 

Kliimamuutuste negatiivsete mõjude leevendamiseks on maailma riigid pühendunud heitkoguste taseme piiramisele. Kliimaneutraalsuse tasemeni jõudmiseks on veel vaja palju tööd teha. Selle kõige juures on positiivne uudis see, et kogu maailm sai juba mitu aastat tagasi aru, et niimoodi edasi minna ei saa. Me kõik võime alustada väikeste sammudega – sorteerides prügi ja võttes poodi minnes kaasa tekstiilist ostukoti. Ajapikku saame teada, kuidas näeb emissioonikaart välja 10 aasta pärast. Juba praegu aga on selge, et erinevate tööstusharude hõlmatust arvestades peaksid muudatused tulema positiivsed! Hoolitsegem oma kodu ehk planeedi Maa eest!