Ülemaailmse laevanduse jaoks luuakse rohelised koridorid

Ülemaailmse laevanduse jaoks luuakse rohelised koridorid

Eelmise aasta 13. novembril Glasgow's lõppenud ÜRO kliimakonverentsil COP26 saavutati mitu olulist kokkuleppet, mis peaksid aitama kaasa võitlusele kliimamuutustega.

Üks selline panus on ka üheksateistkümne riigi poolt allkirjastatud deklaratsioon kahe või enama sadama vaheliste roheliste laevanduskoridoride loomise kohta. Niinimetatud Clydebanki deklaratsioon näeb ette heitevaba mereliikluse loomist. Deklaratsioonile kirjutasid alla Austraalia, Belgia, Kanada, Tšiili, Costa Rica, Taani, Fidži ja Soome. Kaasallkirjastajad teatasid, et soovivad kümnendi keskpaigani toetada vähemalt kuue rohelise laevanduskoridori planeerimist.

Projekt põhineb laevaoperaatorite vabatahtlikul osalusel

Süsinikdioksiidiheitevabade laevanduskoridoride loomiseks on projekti algatajate ja elluviijate arvates oluline eeltingimus laevaoperaatorite vabatahtlik osalemine. See on üleminekuetapi järgmine samm teatavate geograafiliste piirkondade laevanduse ja kütuse väärtusahelates. Samuti oleks väga kasulik, kui mitmete riikide valitsused sooviks neid jõupingutusi toetada.

Peamised kaubaveoettevõtted on lubanud aastaks 2040 meretranspordis minna üle heitevaba kütuse kasutamisele. Mitmed organisatsioonid toetavad äsja avaldatud algatust „Heitevabade laevade omanikud“. Uus uuring „Järgmine laine: rohelised koridorid“ toob välja, et selle algatuse edendamine saaks vähendada projekti keerukust, kiirendades samal ajal üleminekut.

See uuring keskendub kolmele konkreetsele laevateele: Korea–Jaapani–USA autovedude koridor, Austraalia–Jaapani raua- ja metalliveo koridor ja Euroopa–Aasia konteinervedude koridor. Diislikütust kasutatava laevanduse süsinikuneutraalse kaubaveo korral on oodata märkimisväärset kahju ligikaudu 25–65%. Selliste kulude erinevuste vähendamiseks koridorides on vaja valitsuse kindlat tegutsemist, eeldades samas, et üleminek tervikuna toob kaasa tohutut kasu.

Kavatsuse elluviimisel ootab ees mitu väljakutset

Juba praegu on näha, et selliste suuremahuliste projektide edukaks elluviimiseks on paljudes valdkondades vaja teha märkimisväärseid muudatusi, mis nõuavad kõigilt asjaosalistelt konkreetset ja järjekindlat tegutsemist. Praegu tegelevad osalusriikide aruteludes osalejad mitmete kiireloomuliste ülesannetega, et viia ellu olulisi poliitikasuuniseid, sealhulgas:

  • vähendada söe kasutamist;
  • muuta suhtumist fossiilkütuste ebatõhusate toetuste kaotamise vajalikusesse;
  • lahendada rikaste riikide poolt arengumaade ebapiisava rahalise toetamise küsimus.

Laevanduse heitkoguste toetajate algatused on väga olulised rahastajate, prahtijate, kaubavedajate, süsinikuneutraalsete laevade omanike, sealhulgas juhtivate turuosaliste, nagu Amazon, Ikea, Michelin, Unilever, Inditex, ning suurte kindlustusandjate jaoks. See liit loob olulisi ettevõtteid oma nime kandjatena. Need ettevõtted teatasid, et see kokkulepe saatis olulise signaali merenduse väärtusahelale ja kütusetootjatele, sealhulgas:

  • Amazon pöördub teiste kaubaveoettevõtete poole, et nad teeksid koostööd ja aitaksid viia ellu kliimamuutuste liikumist; 
  • Unilever on kohustunud aastaks 2039 saavutama heitevaba taseme globaalses väärtusahelas ning teeb koostööd partnerite ja teiste ettevõtetega, et kiirendada üleminekut puhtamatele alternatiividele;
  • IKEA jätkusuutlikkuse ülemaailmsed liidrid arvavad, et säästvad transpordilahendused peaksid olema peamine alternatiiv, et saavutada laevaomanikega üksmeel.

Oluline eeltingimus tarneahela aktsepteerimiseks dekarboniseerimise protsessis on koostöö kaubatranspordi sektoriga ning kokkulepe kulude ja väärtuste kohta, et saavutada heitkoguste vähenemine. Lastiomanikud peavad lisaks Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemile paremini mõistma ka dekarboniseerimise maksumust. Kogu sektorit tuleb julgustada üheskoos edasi liikuma, et edendada ausat konkurentsi ning odavamat, vähem reguleeritud laevandust.

Seda küsimust on arutatud mitmel korral Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) tasandil. Osalejad tegid ettepaneku kehtestada süsinikdioksiidimaks vähemalt 100 USA dollarit ühe tonni laevanduse heitkoguste kohta. Uute eeskirjade heakskiitmine ülemaailmses merenduskogukonnas võtab aga tavaliselt kaua aega.

Lisaks IMO-le kiirendavad ka teised olulised osapooled, sealhulgas Euroopa Liit, oma saastekvootidega kauplemise süsteemi (ETS) strateegiaid. Olenemata eri rühmade, sealhulgas mõnede laevaomanike ja muude kaubanduspartnerite vastuväidetest, võib ETS hakata laevandust mõjutama alates aastast 2022. Rõhku tuleks panna Regionaalarengufondi rollile, sest rahastamist ootab üle 200 teadusprojekti.

Tegelikkus on aga selline, et USA kahes peamises sadamas sildumist ootavate laevade järjekord kasvab jätkuvalt – rekord on 96 konteinerlaeva. Juba vähemalt kaksteist kuud seisavad sadamates suured konteinerimäed, mis ei näita tarneahela ja laevandusvaldkonda avalikkusele just parimas valguses. Mitmed laevad, mis põletavad nädalaid ranniku ja linnalähedaste piirkondade vahetus läheduses kütust, tekitavad muret keskkonnareostuse ja elanike tervisele avalduva mõju pärast.

Alates novembri keskpaigast võeti kasutusele uus järjekorrasüsteem, mille aluseks on viimane külastatav sadam enne Los Angelesi ja Long Beachi, et asendada eelnevat süsteemi, mis põhineb sadamatesse saabumisel. Uue järjekorrasüsteemi eesmärk on vähendada ohutus- ja õhukvaliteedi tsoonis olevate laevade arvu vastavalt sadamate mahutavusele, suunates laevad, mis varem ringlesid dokkide piirkonnas, palju kaugemale uude järjekorda.

Kokkuvõtteks võib järeldada, et kõike ei saa korraga muuta ja roheliste laevanduskoridoride moodustamine võtab aega. Kuid juba praegu saavad laevandusettevõtted vähendada heitkoguseid, vähendades sadamates olevate laevade koguarvu, saates järjekorras seisvad laevad kaugemale. See aitaks parandada õhukvaliteeti sadamates ja nendega piirnevatel aladel. Retooriline küsimus aga jääb: kas kõik need meetmed aitavad lahendada või vähemalt parandada praegu maailmas olemasolevaid tarneprobleeme? Roheliste laevanduskoridoride loomise ees seisvad väljakutsed on igatahes tõsised ja kõigi meie praeguste plaanide elluviimine võtab aega.

 

Related Articles

Tööaeg

  • E9.00 - 17.00
  • T9.00 - 17.00
  • K9.00 - 17.00
  • N9.00 - 17.00
  • E9.00 - 17.00
  • L -
  • P-

Kontakt

Väike-Kuke 21b-18, Pärnu 80018, Eesti

+372 5556 7057

E-post: info@ursusforwarding.ee

Jälgi meid